Uue eakuse rahvakogu juhend

EESMÄRK

Eesti Koostöö Kogu üks eesmärke on avaliku arutelu algatamine olulistel, kuid ebamugavatel teemadel. Tuleviku eakus on üks sellistest teemadest. Vabariigi Valitsusel on plaanis lähiaastatel teha muudatusi pensionisüsteemis, mis mõjutava riikliku pensionit veel aastakümnete jooksul. Tagamaks pensionisüsteemi finantsilist jätkusuutlikkust on parim meede vanaduspensioniea tõstmine. Edaspidi kasvabki pensioniiga ning alates aastast 2027 on see kasv kavas siduda oodatava eluaega. Lisaks sellele on kavas muuta pensionile minekut paindlikumaks ja individuaalsemaks. See tähendab seda, et nö 65 eluaastat saab olema tasakaalupunktiks. Kui lähed varem pensionile, saad vähem pensioni, kui lükkad pensionile minekut edasi, siis saad suuremat pensioni. Ka on plaanis pensionivalemit muuta niimoodi, et edaspidi ei tekiks pensionites suuri erinevusi. Need on kõik sellised muudatused, mille mõju ei seisne vaid faktilises muutumises, vaid et süsteem ka tööle hakkaks, tuleb teha terve rida otsuseid ja muuta inimeste harjumusi (vt täpsemalt probleemipüstitust Pension 2050 visioonist).

Avaliku arutelu stimuleerimiseks kasutame rahvakogu ehk ühisloome formaati. Ühisloomelise rahvakogu eelisteks uute teadmiste loomine, probleemi olemusest arusaamise parandamine, võimalike lahendusvariantide välja töötamine, tarkuse ja kogemuste koondamine ning inimeste võimustamine.

PÕHIMÕTTED

Põhimõtted, millest uue eakuse rahvakogu tehes lähtutakse

•       Rahvale (huvitatud osalejatele) avatus

•       Ühisloome ehk osalejate panus on peamine

•       Selge probleem, eesmärk, lahendusele suunatus

•       Ühisarvamuse kujundamine, eelistuste väljaselgitamine.

•       Läbipaistvus nii protsessi kui tulemuste osas – kuidas jõutakse ühise tulemuseni

UUE EAKUSE RAHVAKOGU ETAPID

1. Ideekorje

Alates 14. märtsist saab iga kodanik sisestada Veebikeskkonda www.rahvaalgatus.ee oma ettepanekud neljas eespool toodud valdkonnas. Ideekorje kestab kuu aega.Rahvaalgatusveebi veebkeskkond võimaldab arutleda pakutud ideede üle ning  hiljem nendele toetust avaldada Ideede väljapakkumisel soovitame unistada suurelt, mõelda, mis oleks kui? See annab ideedele lendu ning aitab läbi mõelda ka idee tagajärjed.

Hea idee

·         on tulevikkuvaatav;

·         avab lühidalt probleemi, pakub lahenduse ja selgitab lahenduse positiivset mõju;

·         on suunatud riigi tasandil katsetamisele või juurutamisele.


2. Ideede süstematiseerimine ja analüüs

Ideekorjele järgneb ideede süstematiseerimine, sarnaste ideede kokkupanemine ja hindamine. Hindamise koordinaatoriks on Pension 2050 programmijuht Liisi Uder, kes kaasab eksperte erinevatelt elualadelt. Selle tulemusena moodustuvad ideedele mõjuhinnangud. Eksperdid hindavad ettepanekuid allpool oleva tabeli abil.


Kriteerium/küsimus Hinnang
 Idee esitaja poolt taotletav eesmärk/probleem(id), millele lahendust pakutakse  
  Milliste seaduste muutmist idee rakendamine eeldaks?  
  Kas antud idee on Eestis süsteemi sobiv või eeldab selle rakendamine teiste põhimõtteliste muudatuste vajaduse?  
  Milliseid tagajärgi idee rakendamine kaasa tooks?  
  Kas on olemas rahvusvahelisi analooge ning mida neist on teada?  
  Taotletava eesmärgi saavutamise teised, realistlikumad, süsteemsuselt sobivamad variandid  


Ideed, mis on nii asjakohased kui ka toovad kaasa positiivseid tagajärgi avalikustatakse ja esitatakse aruteluks rahvakogu teemaseminaridele. 

Iga esitatud idee kohta antakse uue eakuse rahvakogu veebilehel tagasisidet, et kas ettepanek liikus edasi või ühendati samateemalistega või mis põhjusel ei liikunud edasi. Vastuse leiab konkreetse idee vastuse alt. Kõik ideekorjesse laekunud ideed avalikustatakse veebilehel ühe tervikuna koos mõjuhinnangutega. 


3. Teemaseminarid

Ideed, mis on läbinud eelnevad etapid ning saanud mõjuhinnatud, arutatakse läbi maikuu keskel toimuvatel teemaminaridel. Nelja teemabloki kaupa toimuvatel seminaridel osalevad mõjuhinnanguid teinud eksperdid, ideede autorid ning vastava teemaga tegelevate organisatsioonide esindajad. 

Arutelude tulemusel otsustatakse teemaseminaridel, millised ettepanekud saadetakse toetusallkirja koguma, et need parlamenti jõuaksid.

Teemaseminaridel osalejatele saadetakse vähemalt nädal aega varem välja arutelu materjalid, et nad saaksid ette valmistuda. Materjalid on kättesaadavad ka seminaride toimumispaigas.


4. Ideedest saavad kollektiivsed pöördumised

Teemaseminaridel toimunust teeb kokkuvõtted Eesti Koostöö Kogu. Seminaride arutelude tulemusel edasiliikuvad ettepanekud pannakse üles rahvaalgatusveebi (www.rahvaalgatus.ee), kus neile saab igaüks digiallkirjaga toetust avaldada. Iga ettepanek, mis on saanud vähemalt 1000 toetusallkirja, esitatakse vastavalt „Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadusele“ Riigikogule arutamiseks ja vastamiseks.