Juhised rahvakogu kui ühisloomemeetodi kasutamiseks

Mis meetod see on?

Rahvakogu on arutleva demokraatia põhimõtteid järgiv ühisloome-meetod. Rahvakogu abil saab langetada teadlikke ehk informeeritud otsuseid, tõsta üldist teadlikkust mingitel teemadel, otsida lahendusi selgelt piiritletud probleemile, selgitada välja eelistused või ühisarvamuse.

Millal kasutada rahvakogu? Millistest osadest see koosneb?

Kuidas rahvakogu korraldada?

Teema peab pakkuma avalikku huvi kas üleriigiliselt või ühes piirkonnas
– Teema on püstitatud võimalikult suure elanikkonna või sidusrühma huve arvestades

Loe edasi Rahvakogu.ee lehelt


Õigusaktide algatamise õigus kohalikul tasandil

§ 32.   Õigusaktide algatamise õigus

  (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla- või linnaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul valla- või linnaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes valla- või linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul.

  (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud algatus esitatakse valla- või linnavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga.

  (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 33.   Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides

  (1) Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi.

  (2) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

Loe Riigiteatajast edasi