Annetuste kogumisest

Rahvaalgatus.ee platvorm on üles pandud avaliku rahaga, kuid selle töös hoidmiseks ning arutelude ja algatuste kvaliteedi tagamiseks vajame kasutajate toetust. Abiks on igas suuruses annetused, olgu selleks 5, 50 või 500 eurot. Kogutud raha aitab katta digiallkirjastamisega seotud kulusid, tagada keskkonna tehnilist tuge ja turvalisust ning võimaldab nõustada arutelude ja algatuste autoreid.

Toetuste kogumiseks kasutame Maksekeskuse teenust.
Toetust kogume eurodes.

Meie jaoks on oluline läbipaistvus. Avaldame suurtoetajate nimed ja anname ülevaadet oma tegemistest.

Ülevaade esimesest tegevusaastast

Ülevaade arendustöödest

Annetuse saaja on SA Eesti Koostöö Kogu, kes kasutab kogutud summat rahvaalgatus.ee ülalpidamiseks.


Toetajad:

Teeme Ära SA

Kodanikuühiskonna Sihtkapital

PIN1 ei ole digiallkiri! Mis on digiallkiri?

ID-kaardi ja mobiil-ID allkirjastamisvõtit saab kasutada PIN2-koodi abil. Mis tahes muu viis oma isiku tuvastamiseks ei võrdu digiallkirjastamisega.

Eestis levinud viis isiku elektrooniliseks tuvastamiseks on pangalingi kaudu sisse logimine, e-postiga parooli saatmine, sotsiaalvõrgustike kaudu sisse logimine.

Digiallkirja olemust ja selle kasutamist reguleerib Eestis digitaalallkirja seadus (lühidalt DAS), mis võeti vastu 7. märtsil 2000. Digiallkiri on seaduse silmis võrdne omakäelise allkirjaga. Eesti ametiasutused on kohustatud võtma vastu digiallkirjastatud dokumente.

Mis on digiallkiri?

See on ID-kaardi ja mobiil-ID salajase allkirjastamisvõtmega ehk PIN2-koodiga märgistatud dokument. Digiallkirjaga märgistatakse dokument unikaalsel ja võltsimatul viisil, mis võimaldab hiljem tõestada, et just sina selle allkirjastasid. Digiallkiri on pikk numbrijada, mis on unikaalne iga kasutaja ja iga dokumendi puhul. Loe veel digiallkirjastamise kohta id.ee lehelt.

Millisel juhul võib Riigikogu komisjon pöördumise tagasi lükata?

ENG RUS

Komisjon võib jätta pöördumise sisulise aruteluta läbi vaatamata ja lükkab selle tagasi, kui
  • pöördumine langeb sisult kokku pöördumisega, mille menetlemisest on möödas vähem kui kaks aastat;
  • esitatud ettepanek ei ole kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtete ja välislepingutest tulenevate Eesti Vabariigi rahvusvaheliste kohustustega.

Kui komisjon otsustab esitatud ettepaneku tagasi lükata, peab ta tagasilükkamist pöördumisel märgitud kontaktisikule või -isikutele põhjendama

Kuidas näeb välja pöördumise esitamise järgne protsess Riigikogus?

ENG RUS

  • Riigikogu juhatus teavitab pöördumise esitanud kontaktisikut või -isikuid, kas pöördumine võetakse menetlusse või mitte 30 kalendripäeva jooksul pöördumise esitamise kuupäevast.
  • Kui Riigikogu juhatus otsustab pöördumise menetlusse võtta, edastab ta selle asjaomasele Riigikogu komisjonile. Rahvaalgatus.ee kajastab komisjonide otsuseid.
  • Kui pöördumine ei vasta vajalikele nõuetele, tagastab Riigikogu juhatus selle kontaktisikule või -isikutele ja annab võimaluse puudusi kõrvaldada.
  • Riigikogu juhatus teavitab kontaktisikut või -isikuid pöördumise menetlusse võtmata jätmisest, märkides selle põhjuse.

Millised on nõuded?

ENG RUS

Kollektiivne pöördumine on Riigikogule rahvaalgatuse korras esitatav ettepanek kehtiva regulatsiooni muutmiseks või ühiskonnaelu paremaks korraldamiseks, mille teostamine on Riigikogu pädevuses.

Loe edasi

Kuidas rahvaalgatus.ee tekkis?

ENG RUS
Loogilise jätkuna 2013. aastal toimunud Rahvakogu protsessi kureerimisele pani Koostöö Kogu 2016. aastal üles rahvaalgatusveebi, et võimaldada Riigikogule kollektiivseid pöördumisi koostada ja esitada. Rahvakogu üheks otseseks tulemiks oli 2014. aasta kevadel seadustatud kollektiivsete pöördumiste esitamine Riigikogule. Riigikogu töö- ja kodukorra seaduse kohaselt peab parlament menetlema vähemalt 1000 allkirjaga pöördumist. Kahe aastaga on Riigikogule esitatud üle 14 kollektiivse pöördumise, neist kaks on saanud seaduseks.
Loe edasi