PIN 1 ei ole digiallkiri! Mis on digiallkiri?

ID-kaardil on salajane allkirjastamisvõti, mida saab kasutada PIN2-koodi abil. Igasugune muu viis oma isiku tuvastamiseks ei võrdu digiallkirjastamisega.
Eestis levinud isiku elektroonilise tuvastamise viisideks on pangalingi kaudu sisse logimine, e-postiga parooli saatmine, sotsiaalvõrgustike kaudu sisse logimine.

Digitaalallkirja olemust ning selle kasutamist reguleerib Eestis "Digitaalallkirja seadus" ehk lühidalt DAS, mis võeti vastu 7. märtsil 2000. aastal. Digiallkiri on seaduse silmis võrdne omakäelise allkirjaga. Kõik Eesti ametiasutused on kohustatud võtma vastu digiallkirjastatud dokumente.

Mis on digiallkiri?

ID-kaardil on salajane allkirjastamisvõti, mida saab kasutada PIN2-koodi abil. Selle võtmega märgistatakse allkirjastatud dokument unikaalsel ja võltsimatul viisil, mis võimaldab hiljem tõestada, et just sina selle allkirjastasid.
Allkirja andmise puhul saadab arvuti või kaardilugeja ID-kaardile kasutaja sisestatud PIN2-koodi ja allkirjastatava dokumendi, millest kaart arvutab isikliku võtme kaudu digitaalallkirja. Digitaalallkiri on pikk numbrijada, mis on unikaalne iga kasutaja ja iga dokumendi puhul. Loe veel digiallkirjastamise kohta id.ee lehelt.

Millisel juhul võib Riigikogu komisjon pöördumise tagasi lükata?

ENG RUS

  • Komisjon võib jätta pöördumise sisulise aruteluta läbi vaatamata ja lükkab selle tagasi, kui:
    • pöördumine on sisult kokkulangev pöördumisega, mille menetlemisest on möödas vähem kui kaks aastat,
    • või esitatud ettepanek ei ole ilmselgelt kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtete ja välislepingutest tulenevate Eesti Vabariigi rahvusvaheliste kohustustega.
  • Kui komisjon otsustab esitatud ettepaneku tagasi lükata, peab ta tagasilükkamist pöördumisel märgitud kontaktisikule või -isikutele põhjendama

Kuidas näeb välja pöördumise esitamise järgne protsess Riigikogus?

ENG RUS

  • Riigikogu juhatus teavitab pöördumise esitanud kontaktisikut või -isikuid, kas pöördumine võetakse menetlusse või mitte 30 kalendripäeva jooksul pöördumise esitamise kuupäevast.
  • Kui Riigikogu juhatus otsustab pöördumise menetlusse võtta, edastab ta selle asjaomasele Riigikogu komisjonile. Rahvaalgatus.ee kajastab komisjonide otsuseid.
  • Kui pöördumine ei vasta vajalikele nõuetele, tagastab Riigikogu juhatus selle kontaktisikule või -isikutele ja annab võimaluse puudusi kõrvaldada.
  • Riigikogu juhatus teavitab kontaktisikut või -isikuid pöördumise menetlusse võtmata jätmisest, märkides selle põhjuse.

Millised on nõuded?

ENG RUS

Kollektiivne pöördumine on Riigikogule rahvaalgatuse korras esitatav ettepanek kehtiva regulatsiooni muutmiseks või ühiskonnaelu paremaks korraldamiseks, mille teostamine on Riigikogu pädevuses.

Loe edasi

Rahvaalgatusveebi meeskond pakub nõustamist

ENG RUS

Rahvaalgatusveeb on poole aastaga Riigikokku lennutanud kolm algatust koos 7000 digiallkirjaga.

Sügisel käivitame suure teavituskampaania kolme sihtrühma suunal: noored, digivõimekad eakad ning muukeelsed mittekodanikud. Sihtrühmade esindus- ja katusorganisatsioonidega koostöös tutvustame kollektiivsete pöördumiste õigust ja pöördumiste koostamiseks-allkirjastamiseks-jälgimiseks loodud rahvaalgatus.ee võimalusi kasutajatele.

Loe edasi

Rahvaalgatusveeb on avatud valitsemise partnerluse lõppenud tegevuskava üks eredamaid saavutusi

Avatud valitsemise partnerluse (AVP) 2014-2016 tegevuskava lõpparuanne sai AVP koordineeriva kogu 21. septembri koosolekul heakskiidu ning läheb avalikule konsultatsioonile. Koostöö Kogu vastutada olnud rahvaalgatusveebi ülespanekut võib pidada lõppenud tegevuskava avatud poliitikakujundamise valdkonnas üheks suurimaks saavutuseks. Ühtlasi oli tegu esimese tegevusega Eesti avatud valitsemise partnerluses, mil valitsusväline organisatsioon viis tegevuse ellu.
Loe edasi

Kuidas rahvaalgatus.ee tekkis?

ENG RUS
Loogilise jätkuna 2013. aastal toimunud Rahvakogu protsessi kureerimisele pani Koostöö Kogu 2016. aastal üles rahvaalgatusveebi, et võimaldada Riigikogule kollektiivseid pöördumisi koostada ja esitada. Rahvakogu üheks otseseks tulemiks oli 2014. aasta kevadel seadustatud kollektiivsete pöördumiste esitamine Riigikogule. Riigikogu töö- ja kodukorra seaduse kohaselt peab parlament menetlema vähemalt 1000 allkirjaga pöördumist. Kahe aastaga on Riigikogule esitatud üle 14 kollektiivse pöördumise, neist kaks on saanud seaduseks.
Loe edasi