Ööülikool. Hille Hinsberg ja Andero Uusberg "Demokraatia mängureeglid"

Kuidas saab iga inimene, grupp või kogu rahvas mõjutada seda, mida, kuidas ja mille otsustatakse? Millised on demokraatlikud ühiskonnas levinud võtted, meetodid ja reeglistikud? Miks on demokraatia põhimõtted muutumas?

"Esindusdemokraatia ideaalne seis võiks olla selline, et korvpallurid möllavad võidu nimdel, aga seejuures kohtunik ohjeldab neid. Niipea kui nad vead teevad, vilistatakse ja mängijad salluvad sellele."
Kodanikuühiskonna ekspert Hille Hinsbergi ja psühholoog Andero Uusbergi loeng "Demokraatia muutuvad mängureeglid" kõlas "Ööülikoolis" 13. juunil kell 22.10.

EELINFO: rahvaalgatusveeb peab sünnipäeva koos ööülikooli avaliku loenguga

Reedel, 6. märtsil 2020 tähistame rahvaalgatusveebi sünnipäeva ööülikooli avaliku loenguga “Demokraatia muutuvad mängureeglid” – mõtteid vahetavad Hille Hinsberg ja Andero Uusberg.

Plaanis on vabad mõttemängud-pöörised koosolemise ja -otsustamise psühholoogiast ning osaluskultuurist meie teisenevas ühiskonnas. Sest (demokraatia) mängureeglid on muutumas. Õhus on palju küsimusi (millele vastuseid aga ei pruugi ollagi). Näiteks: Miks see “mäng” on muutumas? Kuidas on võimalik muutustega paremini toime tulla? Kui igaühe sõnal võib olla jõud, siis kellel on õigus? Mismoodi toimub otsustamine avalike hüvede üle? Kas praegu tuntud demokraatiad katavad ära kogu vajaduse? Mis on demokraatliku otsustamise väärtuspakkumine ehk milline on hea demokraatia? Jne …

NB! Toimumispaik on muutunud: salvestus toimub Eesti teaduste akadeemias (Kohtu tn 6 Toompeal) algusega kell 16.

Huvilistel palume eelregistreerida (kohtade arv on piiratud). Vt siin


Kollektiivsete pöördumiste menetlemise praktika Riigikogu XIII koosseisus

Angelika Berg
Riigikogu kultuurikomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja

Artikkel ilmus kogumikus „Riigikogu XII koosseis: statistikat ja ülevaateid“ 2019

Kollektiivsete pöördumiste esitamist ja menetlemist puudutavad seadusemuudatused jõustusid 11. aprillil 2014. Siis loodi võimalus esitada Riigikogule rahvaalgatuse korras ettepanekuid muuta kehtivat õiguslikku regulatsiooni või korraldada ühiskonnaelu paremal moel. Seejuures on oluline, et ettepaneku üle otsustamine oleks Riigikogu pädevuses. Kollektiivse pöördumise esitamiseks on vaja vähemalt 1000 toetusallkirja ning ettepanekule tuleb lisada kuni kolmeleheküljeline põhjendus, miks kehtiv olukord pöördujaid ei rahulda ja kuidas esitatud ettepanek olukorda parandaks. 2016. aasta märtsis lõi SA Eesti Koostöö Kogu koostöös Riigikogu Kantseleiga kollektiivsete pöördumiste algatamiseks digitaalse platvormi rahvaalgatus.ee. 2017. a alguses analüüsis Riigikogu Kantselei selleks ajaks laekunud kollektiivsete pöördumiste menetlusi ning koostas praktika ühtlustamiseks Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse asjassepuutuvate paragrahvide kommentaarid. Konkreetsete kollektiivsete pöördumiste menetlemise info ja materjalid on leitavad Riigikogu kodulehel.

Seaduse jõustumisest alates on Riigikogule esitatud 43 pöördumist. Riigikogu XIII koosseisule esitati 38 pöördumist, neist kolme menetlemise lõpetab XIV koosseis. Kõige rohkem pöördumisi edastati keskkonnakomisjonile (9) ja sotsiaalkomisjonile (8), järgnesid kultuurikomisjon (5), rahanduskomisjon (5), majanduskomisjon (4), põhiseaduskomisjon (3), õiguskomisjon (2), maaelukomisjon (1) ja Euroopa Liidu asjade komisjon (1).

Pöördumise algataja

Kollektiivne pöördumine on kodanikele vahend, mis võimaldab osaleda riigielu juhtimises. Platvormi rahvaalgatus.ee kasutamise hea tava kohaselt kasutatakse seda võimalust juhul, kui puuduvad teised kanalid ettepanekute ja seadusemuudatuste esitamiseks, s.t platvormi ei peaks kasutama parlamendis esindatud erakonnad. Samas näitab statistika, et XIII koosseisu ajal algatas kollektiivse pöördumise kahel korral Riigikogu liige ja kuuel korral Riigikogus esindatud erakond. Erakond Eestimaa Rohelised on olnud neljal korral kollektiivse pöördumise algatajate hulgas, ühe pöördumise on algatanud Rahva Ühtsuse Erakond. Kuna kollektiivsete pöördumiste menetlus on ressursimahukas ning samasisulisi pöördumisi on Riigikogul õigus teatud juhul ka arutamata tagasi lükata, tuleks veelgi enam selgitada põhimõtet, et kõnealune instrument ei ole mõeldud parlamendis esindatud erakondadele.

Pöördumise menetlusse võtmise otsustamine

Riigikogu juhatus ei võta pöördumist menetlusse, kui sellele ei ole lisatud vähemalt 1000 nõuetele vastavat toetusallkirja. Lisaks tagastab juhatus pöördumise puuduste kõrvaldamiseks, kui see ei sisalda arusaadavat ja põhjendatud ettepanekut, kuidas kehtivat regulatsiooni muuta või ühiskonnaelu paremini korraldada. Riigikogu komisjon jätab pöördumise läbi vaatamata ja lükkab selle tagasi, kui esitatud ettepanek ei ole ilmselgelt kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega ja välislepingutest tulenevate kohustustega. Riigikogu menetlusökonoomia ning pöördujatele võimalikult ajasäästliku vastamise huvides võib kaaluda, kas põhiseadusega või välislepinguga võetud kohustusega ilmses vastuolus olev pöördumine tuleks üldse komisjoni suunata või saaks Riigikogu juhatus selle juba esitamisel tagasi lükata. Protseduuriliselt on Riigikogu juhatusel võimalik vajaduse korral valdkondliku komisjoniga nõu pidada, sest kollektiivse pöördumise menetlusse võtmiseks on juhatusel aega 30 päeva.

Pöördumise menetlemine

Menetlusse võetud pöördumise suunab Riigikogu juhatus arutamiseks ja vastamiseks Riigikogu komisjonile või komisjonidele, kelle valdkonda pöör-dumises toodu sisuliselt kuulub. Riigikogu juhatus ei kasutanud XIII koosseisus võimalust suunata mitut valdkonda puudutavaid pöördumisi mitmele komisjonile, küll aga palus nelja pöördumise puhul kaasata menetlusse ka teisi komisjone (nt palve õiguskomisjonile kaasata sotsiaalkomisjon vmt). Riigikogu komisjonil on ka endal võimalus omal algatusel küsida teise komisjoni arvamust või arutada pöördumist mitme komisjoni ühisel istungil, mistõttu on ühele komisjonile suunamise praktika tulemusliku menetluse huvides ennast õigustanud.

Komisjon, kelle menetlusse pöördumine on antud, peab vähemalt korra kolme kuu jooksul pöördumist arutama ning tegema kuue kuu jooksul pöördumise kohta otsuse. Komisjon peab andma pöördumise esitajale võimaluse selgitada ettepanekut komisjoni istungil. Praktiseeritakse nii esitaja osalemist komisjoni kinnisel istungil, täiendavalt asjassepuutuvate asutuste ja organisatsioonide esindajate arutellu kaasamist kui ka pöördumise laiapõhjalist arutamist avalikul istungil. Praktikas on näha, et kollektiivset pöördumist arutatakse reeglina kahel või enamal istungil ning üha laialdasemalt kasutatakse avaliku istungi vormi. Pöördumise arutamine avalikul istungil on põhjendatud ka suurema avaliku huviga (arvestama peab vähemalt pöördumise allkirjastanud inimeste huviga). Avalikud istungid kantakse üle Riigikogu veebilehel, samuti on need hiljem salvestistena kättesaadavad. Praktika näitab, et pöördumiste menetlemine on aja jooksul järjest põhjalikumaks muutunud.

Pöördumises tõstatatud küsimuste lahendamine

Komisjon võib pöördumise alusel algatada eelnõu või oluliselt tähtsa riikliku küsimuse arutelu täiskogus, korraldada avaliku istungi, edastada ettepaneku pädevale institutsioonile seisukoha võtmiseks ja otsustamiseks, edastada ettepaneku Vabariigi Valitsusele seisukoha kujundamiseks ja pöördumisele vastamiseks, teavitades seisukohast ka komisjoni, esitatud ettepaneku tagasi lükata või lahendada pöördumises püstitatud probleemi muul viisil. Seega annab seadus komisjonile avarad võimalused, mil viisil pöördumistele vastata. Samas on kollektiivsete pöördumiste algatajate ootus suunatud eelkõige seaduseelnõu algatamisele. XIII koosseisus kasutati erinevaid seadusandlikke võimalusi nelja pöördumise puhul: ühel juhul algatati eraldi seaduseelnõu, ühel juhul täiendati pöördumisest tulenevate muudatusettepanekutega menetluses olevat eelnõu, ühel juhul jõustus ettepanekule vastav seadusemuudatus samaaegselt pöördumise menetlemisega, ühe teema puhul leidis kahes pöördumises püstitatu lahenduse riigieelarves eraldi seadusemuudatuseta. Ühel juhul toetas komisjon pöördumises toodud ettepanekut, mis ei toonud kaasa konkreetset tegevust, kuivõrd ettepanek ise pigem toetas Eesti riigi üldist seisukohta. Üheteistkümne pöördumise ettepanekuid arutati komisjoni avalikul istungil ning kolme ettepaneku arutamiseks algatati oluliselt tähtsa riikliku küsimuse arutelu täiskogu istungil. Üheteistkümnes pöördumises toodud ettepanekud lükkas komisjon tagasi, kümmekonna pöördumise puhul saatis komisjon ettepaneku pädevale institutsioonile või Vabariigi Valitsusele.

Siinkohal on oluline mõista, et seaduseelnõu algatamine on vaid üks võimalikke lahendusi, mis on põhjendatud vaid juhul, kui küsimuse muul viisil lahendamine ei ole võimalik (kui kehtiv seadus seda ei võimalda). Seaduseelnõu ettevalmistamine on aeganõudev. Seadusloome ökonoomiat silmas pidades on võimalik liita ettepanek mõne mahukama seadusandliku muudatusega, mistõttu pole otstarbekas pelgalt kollektiivse pöördumise kiireks lahendamiseks algatada eraldi seaduseelnõu. Isegi kui pöördumises toodud ettepanek sisaldab eelnõu soovituslikku teksti või täpset kirjeldust, mil viisil ja millist normi muuta, peab seadusandja siiski kaaluma, kas pakutud õiguslik lahendus on kõige eesmärgipärasem ja milline on sellise lahenduse mõju. Seega on eksitav hinnata kollektiivse pöördumise õnnestumist või pöördumise menetlemise põhjalikkust vaid algatatud eelnõude arvuga.

Kollektiivse pöördumise menetlemise tulemuslikkus sõltub sageli ka sellest, kui konkreetselt on ettepanek piiritletud ning kas Riigikogul on pädevus seda küsimust lahendada. Väga üldistatult võib küll väita, et lõpuks taandub kõik õigusruumile, kuid sageli saavad kehtiva õiguse raames konkreetsele küsimusele lahenduse leida teised institutsioonid neile antud pädevuse alusel. Sellisel juhul rakendab Riigikogu kollektiivsele pöördumisele vastates sisuliselt parlamentaarset kontrolli. Neil juhtudel teevad komisjonid täitevvõimule ülesandeks teemat analüüsida ning esitada tulemused või anda arengutest korrapäraseid ülevaateid. Nii on antud näiteks ministeeriumile ülesanne analüüsida esimeste haiguspäevade hüvitamist ja esitada tulemused teatud tähtajaks komisjonile; anda komisjonile igaaastane ülevaade linnaõhu seisukorrast ning välisõhu parendamiseks koostatava keskkonnakava rakendamisest Kohtla-Järvel; töötada erinevate ministeeriumide koostöös välja lahendusedhoolduskoormuse vähendamiseks ja esitada need komisjonile; liita ettepanek ministeeriumisväljatöötamisel oleva eelnõu reguleerimisalaga või on ettepanek edastatud ministeeriumile vastava strateegiadokumendi sisendiks. Samuti on komisjon palunud lisada II pensionisamba väljamaksete reformimise ettepaneku Riigikogu Arenguseire Keskuselt tellitud vanemaealiste rahalise heaolu tulevikustsenaariumide koostamisse. Parlamentaarne kontroll võimaldab pöördumises toodud teemat tähtsustada, suunata läbimõeldud lahenduste väljatöötamisele (mis võivad küll olla erinevad pöördumises pakutust ning mitte rahuldada pöördujaid) ning hoida teemat aktiivsena ka pärast esmast menetlust Riigikogus. Samas on sel viisil pöördumiste menetlemisel tulemusteni jõudmine väga pikatoimeline, mistõttu tuleb otsida häid lahendusi, kuidas teha tulemuseni liikumine pöördumise algatajatele jälgitavaks ja mõistetavaks.

Seisukoha võtmine ja vastuskiri

Kollektiivse pöördumise menetlemise käigus peab komisjon kujundama seisukoha, kas ta nõustub esitatud ettepanekuga osaliselt või täielikult või ei nõustu. Kollektiivse pöördumise menetlemise tõhususe mõttes on lisaks menetluse põhjalikkusele oluline, et komisjon selgitab pöördumise algatajatele arusaadavalt nii oma seisukohta kui lahenduseni jõudmiseks kavandatud tegevusi. Komisjoni seisukoha põhjendamine on oluline ka seetõttu, et seaduse kohaselt võib arutamata tagastada pöördumise, mis on sisult kokku langev pöördumisega, mille menetlemisest on möödas vähem kui kaks aastat. Komisjoni selgitused võimaldavad pöördumise algatajatel oma lähenemist ja tegevusi lahenduse leidmiseks korrigeerida ning eeldatavalt esitada tulemuslikumad ettepanekud.

Komisjoni vastuskirja koostamise praktika kujunes välja koostöös platvormi rahvaalgatus.ee esindajatega. Komisjoni protokollid ning kirjavahetus teiste ametkondadega sisaldavad sageli sellist sisu ja konteksti, mis ei pruugi kollektiivse pöördumise algatajatele olla vajalik ega mõistetav. Komisjoni vastuskiri peab keskenduma sellele, mida komisjon pöördumises tõstatatud probleemist arvab ning millised tegevused järgnevad. Riigikogu XIII koosseisus menetletud 38-st pöördumisest lükati ettepanek vastuskirjas sõnaselgelt tagasi 11 korral. Kui komisjon tunnistab probleemi olemasolu ja tõsidust, siis võib pigem öelda, et komisjon nõustub tõstatatud küsimusega osaliselt, kuigi ei toeta pakutud lahendust, või ei ole komisjoni võimuses hinnata, kas pöördumises pakutud lahendus on parim ning piisavalt kaalutud. Sageli ei ole nende lahenduste väljatöötamine ja rakendamine ka Riigikogu pädevuses.
Positiivselt paistab silma, et kui varasematel aastatel loeti kollektiivne pöördumine vastatuks selle arutamisega komisjoni istungil, siis juba alates 2017. a algusest koostavad komisjonid vastuskirja, mis sisaldab põhjendusi ja seisukohta. Vastuskirja on pöördumise algatajatel võimalik jagada kõigi pöördumisele allakirjutanutega.

Kokkuvõte

Riigikogule esitatavate kollektiivsete pöördumiste arv suureneb pidevalt. Valdav enamus on suunatud ühiskonnaelu paremale korraldamisele, konkreetseid ettepanekuid kehtiva regulatsiooni muutmiseks on vähe. Ühiskonnaelu parema korraldamise ettepanekud on reeglina sõnastatud väga üldiselt, mistõttu nende üle otsustamine ei ole üksnes Riigikogu pädevuses. Kui Riigikogu ei saa kasutada seadusloome vahendeid, on tal võimalus rakendada parlamentaarset kontrolli. Kuigi kollektiivsete pöördumiste menetlus Riigikogus on muutunud põhjalikumaks ning ettepanekutele otsitakse toimivaid lahendusi, vajab menetluse võimaluste ja tulemuste pöördumise algatajatele selgitamine suuremat tähelepanu. Samuti tuleb leida lahendus, kuidas kajastada edasist protsessi, mis sageli jätkub pärast seda, kui otsene menetlus Riigikogus on lõppenud.

Viide Riigikogu väljaannetele:
https://m.riigikogu.ee/infoallikad/riigikogu-valjaanded/

Viide tekstile:
https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/XIII-Riigikogu-statistikakogumik.pdf

Õigusaktide algatamise õigus kohalikul tasandil

§ 32.   Õigusaktide algatamise õigus

  (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla- või linnaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul valla- või linnaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes valla- või linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul.

  (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud algatus esitatakse valla- või linnavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga.

  (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 33.   Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides

  (1) Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi.

  (2) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

Loe Riigiteatajast edasi

Statistikat - aprill

Võrdluseks lisasime eelmiste aastate märtsi statistika. Allkirju kokku 2016.a 1634, 2017.a 287, 2018.a 1695 ja 2019.a 635.

Case Study: Citizen initiatives towards more Parliament openness and accountability

Article published by Observatory of Public Sector Innovation (OPSI / OECD) platvorm.

The platform, Rahvaalgatus.ee is digital infrastructure that enforces the new civic right to address the Parliament of Estonia with collective proposals by citizens. The open-source platform enables to first discuss upon a relevant topic, then co-create the proposal, gather digital signatures to it, send the proposal to the parliament, and get updates on the process in the parliament.

...


 
Loe edasi

Statistikat - märts

Võrdluseks lisasime eelmiste aastate märtsi statistika. Allkirju kokku 2016.a 517, 2017.a 1056, 2018.a 662 ja 2019.a 1606.

Statistikat - veebruar

Võrdluseks lisasime eelmiste aastate veebruari statistika. Allkirju kokku 2017 aastal 1274, 2018 aastal 248 ja 2019 aastal 1221.

Statistikat - jaanuar

Võrdluseks lisasime eelmiste aastate jaanuari statistika. Allkirju kokku 2017 aastal 4171, 2018 aastal 814 ja 2019 aastal 1253.

Statistikat - detsember


Võrdluseks lisasime eelmiste aastate detsembri statistika.
Allkirju kokku 2016 aastal 184, 2017 aastal 676 ja 2018 aastal 2987.

Seniste rahvaalgatuste mõjususe arutelu Arvamusfestivalil

Rahvaalgatuste menetlemisest ja mõjususest hoolduskindlustuse ja PÕXITi ettepaneku näitel 2018 Arvamusfestivali koosloomealal.














Arutelus osalesid:
1. hoolduskindlustuse ettepanek: Kai Saks (algataja), Helmen Kütt (Riigikogu sotsiaalkomisjon), Rait Kuuse (sotsiaalministeerium)
2. PÕXITi ettepanek: Mihkel Annus (algataja), Rainer Vakra (Riigikogu keskkonnakomisjon), Mart Raamat (keskkonnaministeerium)

Mõlemat arutelu suunas Triin Vihalemm, Tartu Ülikooli kommunikatsiooniuuringute professor ja Koostöö Kogu nõukogu liige.

Kahe ettepaneku menetluskäigu üle arutelu vahel toimus kiir-rühmatöö kahel teemal:
1) kuidas koguda algatustele rohkem allkirju ja meediatähelepanu?
2) kuidas parlamendis menetletud algatuste edukust ja mõjusust hinnata?
Lühikesed kokkuvõtted on video keskel.


Videosse võttis Priit Jõesaar, FilmFactory
Loe edasi

Rahvaalgatus.ee – kahe aastaga Eesti e-osalemise lipulaevaks!

Rahvaalgatus.ee on kujunenud tänu oma pidevalt kasvavale kasutajaskonnale ja mitmekesistuvatele algatuste teemadele Eesti (e-)demokraatia lipulaevaks ja osalemise eeskujuplatvormiks. Rahvusvahelistes avatud valitsemise ringkondades tuuakse rahvaalgatusveebi hea eeskujuna digiajastu koosloomest.


VAATA ESITLUST:

Rahvaalgatusveebi esitlus: numbrid ja olulised leiud

Kahe aastaga on rahvaalgatus.ee kaudu parlamenti saadetud 16 algatust peamiselt tervise, hoolekande ja keskkonna teemadel. Viimane algatus, mis sai nõutud 1000 digiallkirja kokku, on Eesti Rohelise Liikumise algatatud PÕXIT ehk põlevkivienergeetikast väljumise ettepanek. See on ühtlasi esimene algatus, mis sai alguse Arvamusfestivali arutelust. Parlamenti saadetud algatustest on kaks pöördumist lahendatud, ühel korral riiklikult tähtsat arutelu parlamendis peetud (hoolduskindlustuse teema). Rahvaalgatus.ee-d haldav Koostöö Kogu tegelebki praegu koos partneritega rahvaalgatuste mõju suurendamisega, muutes pöördumiste menetlemise ja tulemused paremini jälgitavaks.

Hetkel on ühisloomes või allkirju kogumas üle 30 algatuse.

Rahvaalgatus.ee-d haldab Koostöö Kogu oma riigieelarvelistest vahenditest ja platvormi kasutajate pisiannetuste toel. Poole aastaga, mil annetusfunktsioon toimib, on rahvaalgatus.ee-le annetanud üle 480 inimese kogusummas 4000 eurot.
















Riigikogu arutab ettepanekut luua hoolduskindlustus 6.03.2018 riiklikult tähtsa küsimusena

6. märtsil 2018 kell 10.00 toimub Riigikogu täiskogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Kuidas eakana hakkama saada – hoolduskindlustuse loomine?“ arutelu.  

Ettekandjad:

  • sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt
  • kollektiivse pöördumise „Hoolduskindlustuse loomine“ esindaja arst, geriaatria dotsent Kai Saks
  • Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse
  • Tartu Linnavalitsuse hoolekandeteenistuse juhataja Maarika Kurrikoff

Hoolduskindlustuse loomine on uue eakuse rahvakogu 26-st ettepanekust esimene, mis saadeti koos üle 1000 digiallkirjaga Riigikokku. Riigikogu sotsiaalkomisjoni eestvedamisel arutasid komisjonid ettepanekut sügisel 2017 kahel korral.


Tagasi uue eakuse rahvakogu esilehele


9 nippi edukale algatajale


  1. Hakka infot levitama juba pöördumise koostamise ajal.
  2. Otsi üles kõik organisatsioonid, kes selle küsimusega tegelevad.
  3. Võta nendega ühendust ja anna neile ka võimalus pöördumise koostamisel toeks olla.
  4. Hoia silma peal ajakirjandusel - otsesaadetel.
  5. Tweedi samal ajal, kui teemat stuudios arutatakse.
  6. Tule rahvaalgatus.ee Facebooki gruppi nõu küsima teiste algatajate käest.
  7. Tee kõikide viidetega üksleht, meem, mis aitab inimestel aru saada, miks just selle algatusega ühineda.
  8. Loe Digitöötoa materjali "Kuidas e-lahenduste abil poliitikakujundamises ja seadusloomes kaasa rääkida?"
  9. Levita, levita, levita oma algatust - aga ära spämmi!

Julget pealehakkamist!

Pension2050 programm ja uue eakuse rahvakogu edukas finaal

Programmi Pension 2050 peamine eesmärk on olnud avaliku arutelu vedamine tuleviku eakusest. Paralleelselt programmiga on Vabariigi Valitsus (VV) ette valmistanud pensionireformi, mille rakendumisel kasvab vanaduspensioniiga koos oodatava eluea kasvuga ning suureneb paindlikkus pensioniea ning pensioni suuruse valikul.

Uue eakuse rahvakogu oli uue eakuse visiooni ja selle ideede populariseerimiseks loodud platvorm.

Pension 2050 programm on lõppenud. Selle tegelikud tulemused avalduvad aastate jooksul. Küll aga on oluline, et programmi ühe osa ehk uue eakuse rahvakogu vaim ja ideed elaksid edasi. Kuna uue eakuse rahvakogu on üles ehitatud rahvaalgatus.ee platvormile, siis aitab uue eakuse rahvakogu kaasa ka rahvaalgatuse kui poliitikakujundamise viisi levikule.

Loe edasi

Rahvaalgatuste menetlusvaade

Social Impact Hackil (novembris 2017) pusis üks tubli tiim rahvaalgatuste parlamendis menetlemise vaate kallal. Ikka selle nimel, et oleks paremini aru saada, mis saab algatustest Riigikogu seinte vahel.

Siin on infograafilised tulemused ja mõned järeldused inglise keeles: http://sidh2017.ut.ee/2017/11/11/what-does-the-vox-say/
Loe edasi

Uue eakuse rahvakogu seminar 16. novembril 2017

Koostöö Kogu tegi 16. novembril kokkuvõtte uue eakuse rahvakogu senistest saavutustest ja vaatas koos protsessi panustajatega üheskoos tulevikku. Seminaril esines maailmakuulus tervisliku vananemise professor Rudi Westendorp, kes esitles ka oma raamatut eesti keeles.  

  
Loe edasi

Uue eakuse rahvakogu avalikud esitlused

Uue eakuse rahvakogu põhimõtteid, hetkeseisu ja järeldusi on alates käesoleva aasta aprillist esitletud erinevatele Riigikogu fraktsioonidele, komisjonidele ja eriala liitudele.
Loe edasi

Uue eakuse rahvakogu meediakajastus

17. jaanuar 2018 "Suud puhtaks: Paindliku pensioni kasutamine tähendab veel suuremat vaesust", ERR
16. jaanuar 2018 "Vaata uue eakuse rahvakogu pensioni teise samba reformimise ettepaneku istungit", TV3
16. jaanuar 2018 "Uue eakuse rahvakogu teist ettepanekut arutab täna Riigikogu rahandus- ja sotsiaalkomisjon", Koostöö Kogu pressiteade
12. detsember 2017 "Uus pensionireform, solidaarne ja isiklik üheskoos", Sirp
 9. detsember 2017 "Pensionisüsteem seisab silmitsi 20 aasta suurima remondiga", ERR
7. detsember 2017 "Seeder soovitab riigi maksed pensionisambasse lõpetada", ERR
30. november 2017 "Kas Eesti vajaks hoolduskindlustust?", Õhtuleht
29. november 2017 "Vanemate eest hoolitsemine käib meile üle jõu. Kas uus maks päästaks olukorra?", Eesti Päevaleht
18. november 2017 "EAKUSE EKSPERT: Vananedes ei tohi valmistuda surmaks, vaid võimalikult pikaks eluks", Pealinn
16. november 2017 "Täna esineb uue eakuse seminaril maailmakuulus tervisliku vananemise professor", Koostöö Kogu pressiteade
16. november 2017 "Video: uue eakuse rahvakogu õnnestumised ja õppetunnid", ERR
1. november 2017 "Uue eakuse rahvakogu teine ettepanek saadeti Riigikokku", Koostöö Kogu pressiteade
Loe edasi

Kuidas muuta Arvamusfestivali arutelu rahvaalgatus.ee kaudu nähtavamaks?

Muuda oma arutelu rahvaalgatus.ee kaudu nähtavamaks: tee märkmeid kohe arutelu ajal ja jaga linki sotsiaalmeedias!

Jõudsite arutelus huvitavate mõteteni, ideedeni, millega tuleks suuremalt edasi minna? Kuidas tuua arutellu inimesed, kes kohal ei ole? Idee rakendamiseks või probleemi lahendamiseks on vaja seadust muuta?

Rahvaalgatus.ee ei oota seaduseelnõu vaimus teksti!

Loe edasi

Isikuandmete töötlemine

Isikuandmed on rahvaalgatus.ee platvormil sisestatud kasutaja kohta käivad andmed. Rahvaalgatus.ee kasutaja annab platvormi haldajale õiguse tema poolt sisestatud isikuandmete avalikustamiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks. Juhul kui kasutaja soovib rahvaalgatus.ee poolt isikuandmete avalikustamise, töötlemise ja säilitamise lõpetamist, võimaldab rahvaalgatus.ee kasutajal oma kasutajakonto ja kõik sinna juurde kuuluvad andmed kustutada.

Kasutajakonto on vaja luua algatuse loomiseks ja kommentaaride andmiseks.
Kasutajakontode haldamiseks kasutame CitizenOS API (omanik Teeme ära SA) teenust. CitizenOS API teenuse tingimused on avalikult üleval siin.

Toetusallkirja andmise jaoks ei ole vaja endale kasutajakontot luua.
  • Toetusallkirja andmisel salvestatakse nimi ja isikukood.
  • Toetusallkirja andnute nimekiri on nähtav algatuse autori(te)le pärast hääletusaja lõppemist, mil autorkond saab alla laadida digiallkirjadega konteineri ja Riigikogu Kantselei vastutavale töötajale, kes kontrollib, et digiallkirjad on andnud vähemalt 16 aastased Eesti alalised elanikud.

Toetusallkirja andjaid rahvaalgatus.ee avalikult veel ei kuva, kuigi selline tehniline arendus on avatuse nimel plaanis. Kui tehniline arendus valmib, siis tagasiulatuvalt seda ei rakendata ning kasutajal on võimalik ise määrata, kas ta toetus on avalik või mitte.

Annetuste kogumisest

Rahvaalgatus.ee platvorm on üles pandud avaliku rahaga, kuid selle töös hoidmiseks ning arutelude ja algatuste kvaliteedi tagamiseks vajame kasutajate toetust. Abiks on igas suuruses annetused, olgu selleks 5, 50 või 500 eurot. Kogutud raha aitab katta digiallkirjastamisega seotud kulusid, tagada keskkonna tehnilist tuge ja turvalisust ning võimaldab nõustada arutelude ja algatuste autoreid.

Toetuste kogumiseks kasutame Maksekeskuse teenust.
Toetust kogume eurodes.

Meie jaoks on oluline läbipaistvus. Avaldame suurtoetajate nimed ja anname ülevaadet oma tegemistest.

Ülevaade esimesest tegevusaastast

Ülevaade arendustöödest

Annetuse saaja on SA Eesti Koostöö Kogu, kes kasutab kogutud summat rahvaalgatus.ee ülalpidamiseks.


Toetajad:

Teeme Ära SA

Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Uue eakuse rahvakogu VIDEOD


Piret Krummi telekool 1. Milline tulevik ootab meid ees?
Piret Krummi telekool 2. Uue eakuse rahvakogust
Kas sa mõtled, mis elu elad, kui ole 80-aastane?

David Vseviov – Uue eakuse rahvakogust
Eiki Nestor – Uue eakuse rahvakogust
Mari-Liis Jakobson – Uue eakuse rahvakogust
Helmen Kütt – Uue eakuse rahvakogust
Marika Valk - Uue eakuse rahvakogust
Ülle Madise - Uue eakuse rahvakogust
Anna Levandi - Uue eakuse rahvakogust

Эйки Нестор - О народном собрании по вопросам старения по-новому
Анна Леванди - О народном собрании по вопросам старения по-новому
Давид Всевиов - О народном собрании по вопросам старения по-новому


Lae kõik videod alla siit.

Pressikutse uue eakuse rahvakogu avalikustamisele

PRESSIKUTSE 
14.03.2017
SA Eesti Koostöö Kogu


Hea ajakirjanik!

Millist tööd teed Sina, kui oled 70- või 80-aastane? Mida Sa teed juba praegu selleks, et püsida selles vanuses heas füüsilises ja vaimses vormis? Või loodad pensionile, mille tähtsus järjest väheneb?

Sel neljapäeval käivitub uue eakuse rahvakogu, mis kutsub kõiki Eesti inimesi mõtlema kaasa neljal tulevikuteemal:

            •             mida teha selleks, et ka eakatel oleks elamisväärne sissetulek?

            •             kuidas tagada inimeste õppimine ja töötamine kõrge eani?

            •             milline võiks olla lahendus, et inimesed ei lahkuks terviseprobleemide tõttu enneaegselt tööturult?

            •             kuidas reformida pensionisüsteemi nii, et muutused oleksid kõigile lihtsad ja arusaadavad?

Loe edasi

Uue eakuse rahvakogu kujundusfailid

Uue eakuse rahvakogu LOGO allalaaditavad failid: 
- uue eakuse rahvakogu logo_valge.png
- uue eakuse rahvakogu logo_valge.svg
- uue eakuse rahvakogu logo.svg
- uue eakuse rahvakogu logo_sinine.png

Uue eakuse rahvakogu logode kaust


Uue eakuse rahvakogu AJAJOONE allalaaditavad failid:
- ajajoon_1.png
- ajajoon_1@2x.png


Pension 2050 infoleht hetkeolukorra kirjelduse ja andmetega:
- Pension 2050 hetkeolukorra infoleht.pdf
- Pension 2050 infoleht_1.osa.jpg
- Pension 2050 infoleht_2.osa.jpg



Uue eakuse rahvakogu poster.pdf


Uue eakuse rahvakogu bännerid
banner 546x437
- banner 1247x956
banner 1718x734 (Facebook mõõt)

Uue eakuse rahvakogu etapid

Uue eakuse rahvakogu jaguneb järgmistesse etappidesse:


Loe edasi

Juhised ideekorjes osalemiseks

Alates 16. märtsist 2017 saab igaüks uue eakusega seotud neljal teemal pakkuda oma ideid ja ettepanekuid veebilehel uuseakus.rahvaalgatus.ee.
Ideid saab esitada eesti keeles kolme nädala jooksul – kuni 6. aprillini.

Idee esitamiseks klõpsa veebilehel uuseakus.rahvaalgatus.ee huvipakkuval teemal, logi veebilehele sisse ning sisesta oma ettepanek ESITA IDEE lahtritesse.

Pea meeles, et hea idee

- on tulevikkuvaatav;

- avab lühidalt probleemi, pakub lahenduse ja selgitab lahenduse positiivset mõju;

- on suunatud riigi tasandil katsetamisele või juurutamisele.

Loe edasi

Esitatud ideede analüüs ekspertide poolt

Aprilli alguses lõpeb uue eakuse rahvakogu ideekorje. Seejärel süstematiseerib Pension 2050 programmi juht Liisi Uder esitatud ideed. Sarnased ideed lähevad ühes kimbus ekspertidele hinnata, rahvakogu teemade välised ideed jäävad analüüsist kõrvale.

Ekspertidest koosnev rühm hindab süstematiseeritud ideid asjakohasuse ja positiivse mõju vaatenurgast. Ekspertide poolt asjakohaseks ja mõjukaks hinnatud ideed avalikustatakse mai alguses ning need liiguvad edasi maikuus toimuvatele teemaseminaridele.


Loe edasi

Uue eakuse rahvakogu teemaseminarid 17. ja 18. mail

Pärast uue eakuse rahvakogu ideekorjet, kuhu laekus üle 80 ettepaneku, on oma ala eksperdid analüüsinud asjakohaseid ja positiivse mõjuga ideid. Iga  mõjus ettepanek on saanud lühikese mõjuhinnangu, millest selgub, kas idee elluviimine sõltub riigi tasandist või sobib pigem muu viis (omavalitsuse, kogukonna, organisatsiooni või indiviidi tasandil või hoopis koostööalgatusena). Kõikide rahvakogule esitatud ideede koondvaatest liiguvad teemaseminaridele edasi eeskätt need ettepanekud, mis on riigi tasandil lahendatavad - kuivõrd see ongi uue eakuse rahvakogu fookus.

Vt altpoolt 17. ja 18. mail toimuvate teemaseminaride aegu ja fookusteemasid.

Loe edasi

Hääletuse läbinud ettepanekutele toetusallkirjade kogumine ja Riigikokku saatmine

Teemaseminaride hääletuse läbinud ettepanekud avalikustatakse uuseakus.rahvaalgatus.ee lehel, kus iga vähemalt 16aastane kodanik saab endale meeldivatele ettepanekutele digitaalse toetusallkirja anda.

Iga ettepanek, mis saab vähemalt 1000 digiallkirja, edastatakse kollektiivse pöördumisena Riigikogu komisjonidele arutamiseks ja vastamiseks. Parlamenti läinud ettepanekuid peab vastavateemaline komisjon arutama ning pöördumisele vastama hiljemalt 6 kuu jooksul.  


Loe edasi

Uue eakuse rahvakogu juhend

EESMÄRK

Eesti Koostöö Kogu üks eesmärke on avaliku arutelu algatamine olulistel, kuid ebamugavatel teemadel. Tuleviku eakus on üks sellistest teemadest. Vabariigi Valitsusel on plaanis lähiaastatel teha muudatusi pensionisüsteemis, mis mõjutava riikliku pensionit veel aastakümnete jooksul. Tagamaks pensionisüsteemi finantsilist jätkusuutlikkust on parim meede vanaduspensioniea tõstmine. Edaspidi kasvabki pensioniiga ning alates aastast 2027 on see kasv kavas siduda oodatava eluaega. Lisaks sellele on kavas muuta pensionile minekut paindlikumaks ja individuaalsemaks. See tähendab seda, et nö 65 eluaastat saab olema tasakaalupunktiks. Kui lähed varem pensionile, saad vähem pensioni, kui lükkad pensionile minekut edasi, siis saad suuremat pensioni. Ka on plaanis pensionivalemit muuta niimoodi, et edaspidi ei tekiks pensionites suuri erinevusi. Need on kõik sellised muudatused, mille mõju ei seisne vaid faktilises muutumises, vaid et süsteem ka tööle hakkaks, tuleb teha terve rida otsuseid ja muuta inimeste harjumusi (vt täpsemalt probleemipüstitust Pension 2050 visioonist).

Avaliku arutelu stimuleerimiseks kasutame rahvakogu ehk ühisloome formaati. Ühisloomelise rahvakogu eelisteks uute teadmiste loomine, probleemi olemusest arusaamise parandamine, võimalike lahendusvariantide välja töötamine, tarkuse ja kogemuste koondamine ning inimeste võimustamine.


Loe edasi

PIN1 ei ole digiallkiri! Mis on digiallkiri?

ID-kaardi ja mobiil-ID allkirjastamisvõtit saab kasutada PIN2-koodi abil. Mis tahes muu viis oma isiku tuvastamiseks ei võrdu digiallkirjastamisega.

Eestis levinud viis isiku elektrooniliseks tuvastamiseks on pangalingi kaudu sisse logimine, e-postiga parooli saatmine, sotsiaalvõrgustike kaudu sisse logimine.

Digiallkirja olemust ja selle kasutamist reguleerib Eestis digitaalallkirja seadus (lühidalt DAS), mis võeti vastu 7. märtsil 2000. Digiallkiri on seaduse silmis võrdne omakäelise allkirjaga. Eesti ametiasutused on kohustatud võtma vastu digiallkirjastatud dokumente.

Mis on digiallkiri?

See on ID-kaardi ja mobiil-ID salajase allkirjastamisvõtmega ehk PIN2-koodiga märgistatud dokument. Digiallkirjaga märgistatakse dokument unikaalsel ja võltsimatul viisil, mis võimaldab hiljem tõestada, et just sina selle allkirjastasid. Digiallkiri on pikk numbrijada, mis on unikaalne iga kasutaja ja iga dokumendi puhul. Loe veel digiallkirjastamise kohta id.ee lehelt.

Millisel juhul võib Riigikogu komisjon pöördumise tagasi lükata?

ENG RUS

Komisjon võib jätta pöördumise sisulise aruteluta läbi vaatamata ja lükkab selle tagasi, kui
  • pöördumine langeb sisult kokku pöördumisega, mille menetlemisest on möödas vähem kui kaks aastat;
  • esitatud ettepanek ei ole kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtete ja välislepingutest tulenevate Eesti Vabariigi rahvusvaheliste kohustustega.

Kui komisjon otsustab esitatud ettepaneku tagasi lükata, peab ta tagasilükkamist pöördumisel märgitud kontaktisikule või -isikutele põhjendama

Kuidas näeb välja pöördumise esitamise järgne protsess Riigikogus?

ENG RUS

  • Riigikogu juhatus teavitab pöördumise esitanud kontaktisikut või -isikuid, kas pöördumine võetakse menetlusse või mitte 30 kalendripäeva jooksul pöördumise esitamise kuupäevast.
  • Kui Riigikogu juhatus otsustab pöördumise menetlusse võtta, edastab ta selle asjaomasele Riigikogu komisjonile. Rahvaalgatus.ee kajastab komisjonide otsuseid.
  • Kui pöördumine ei vasta vajalikele nõuetele, tagastab Riigikogu juhatus selle kontaktisikule või -isikutele ja annab võimaluse puudusi kõrvaldada.
  • Riigikogu juhatus teavitab kontaktisikut või -isikuid pöördumise menetlusse võtmata jätmisest, märkides selle põhjuse.

Millised on nõuded?

ENG RUS

Kollektiivne pöördumine on Riigikogule rahvaalgatuse korras esitatav ettepanek kehtiva regulatsiooni muutmiseks või ühiskonnaelu paremaks korraldamiseks, mille teostamine on Riigikogu pädevuses.

Loe edasi

Rahvaalgatusveebi meeskond pakub nõustamist

ENG RUS

Rahvaalgatusveeb on poole aastaga Riigikokku lennutanud kolm algatust koos 7000 digiallkirjaga.

Sügisel käivitame suure teavituskampaania kolme sihtrühma suunal: noored, digivõimekad eakad ning muukeelsed mittekodanikud. Sihtrühmade esindus- ja katusorganisatsioonidega koostöös tutvustame kollektiivsete pöördumiste õigust ja pöördumiste koostamiseks-allkirjastamiseks-jälgimiseks loodud rahvaalgatus.ee võimalusi kasutajatele.

Loe edasi

Rahvaalgatusveeb on avatud valitsemise partnerluse lõppenud tegevuskava üks eredamaid saavutusi

Avatud valitsemise partnerluse (AVP) 2014-2016 tegevuskava lõpparuanne sai AVP koordineeriva kogu 21. septembri koosolekul heakskiidu ning läheb avalikule konsultatsioonile. Koostöö Kogu vastutada olnud rahvaalgatusveebi ülespanekut võib pidada lõppenud tegevuskava avatud poliitikakujundamise valdkonnas üheks suurimaks saavutuseks. Ühtlasi oli tegu esimese tegevusega Eesti avatud valitsemise partnerluses, mil valitsusväline organisatsioon viis tegevuse ellu.
Loe edasi

Kuidas rahvaalgatus.ee tekkis?

ENG RUS
Loogilise jätkuna 2013. aastal toimunud Rahvakogu protsessi kureerimisele pani Koostöö Kogu 2016. aastal üles rahvaalgatusveebi, et võimaldada Riigikogule kollektiivseid pöördumisi koostada ja esitada. Rahvakogu üheks otseseks tulemiks oli 2014. aasta kevadel seadustatud kollektiivsete pöördumiste esitamine Riigikogule. Riigikogu töö- ja kodukorra seaduse kohaselt peab parlament menetlema vähemalt 1000 allkirjaga pöördumist. Kahe aastaga on Riigikogule esitatud üle 14 kollektiivse pöördumise, neist kaks on saanud seaduseks.
Loe edasi